Selle renoveerimisprojekti keskmes on Eugen Sachariase projekteeritud 1930. aastate kortermajas asuv kahekorruseline korter. Ülemise korruse arhitektuursed detailid – kaarjad lintaknad, kalasaba parkett ja kõrged laed – inspireerisid juba esimesest silmapilgust. Keldrikorrus, mis kuulub nüüd samuti korteri koosseisu, oli varem kasutusel pesukuivatusruumi ja katlakütja elamisena ning oli täielikult välja ehitamata ja elamiskõlbmatu. Ka ülemine korrus vajas põhjalikku uuendamist nii tehnosüsteemide, konstruktsioonide kui ka siseviimistluse osas.

Projekt sai alguse soovist ühendada kaks teineteise kohal asuvat eraldiseisvat korterit üheks terviklikuks koduks. Selleks rajati trepiava, mis pani aluse kogu planeeringu ümbermõtestamisele. Köögi seintesse tehti kaks lisaava, et siduda see rohkem elutoaga ning vältida ligipääsu üksnes kitsast koridorist. Ehitustööde käigus avastati seinte seest ka neljalehelised voldikuksed, mis leidsid uue kasutuse elutoa ja kodukontori ühendamisel.

Demonteerimistööde käigus jõuti vannitoas ja köögis kandva betoonvahelaeni ning keldrikorrusel lausa aluspinnaseni. Lisaks vahetati välja renoveeritava korteri ja ka teiste korruste vee- ja kanalisatsiooni püstikud. Korter sai täielikult uue hingamise: paigaldati kaasaegne ventilatsioonisüsteem, uus elektri- ja torustikuvõrk ning alumisele korrusele vesipõrandaküte, mis on ühendatud keskküttesüsteemiga.

Tulemuseks on tänapäevaste mugavustega funktsionalistlik kodu, mis austab hoone arhitektuurset pärandit ning pakub elukvaliteeti ja ruumilahendust, mida algne planeering ei võimaldanud.